5 Centimeters per Second (Byôsoku 5 senchimêtoru)
(r: Makoto Shinkai)
Esimene huvi selle natuke üle tunni pika animefilmi vastu tekkis mul umbes aasta tagasi kui nägin esimesi pilte. Mulle selline stiil sobib. Taasavastasin 5cm uuesti Trashi blogi lugedes.
Lugu ise pole midagi uut, ja see pole kriitika. Tuttavad teemad. Isegi väga jaapanlik storykäsitlus ütleks (see on puhtalt minu subjektiivne arvamus), mis pole jälle automaatselt hea ega halb. Film on teeninud igaltpoolt suuri kiidusõnu, kuid vähemalt mulle hakkas paar asja sealt natuke vastu. Natuke nagu pingutati üle minu meelest, oleksin eelistanud kui mõne asja puhul oleks vinti vähem keeratud. Samas on filmis rohkelt häid asju, mis selle nn. ülepingutusega esile kerkivad. Ei ole halba heata - kuid siiski oleksin eelistanud natuke "tasasemat" lugu.
Visuaalne külg mulle enamjaolt sobis. Peatähelepanu püsis sageli taustades - lumehelbete langemine, rohu liikumine tuules, pilvede liikumine jne. Natuke omapärane, kuid väga ilus. Mis mind natuke häirisid olid lõiked, ja sageli kui sellised asjad tähelepanu haaravad, siis pole see hea märk, ja minu jaoks siin polnud.
Helitaust oli päris ok. Mitte midagi üllatavat, nii heas kui halvas mõttes.
Paar sõna veel sisust ja just sellest mis mind häiris. Mul tekkis raskusi tunda kaasa Takaki igatsusele Akari vastu, sisu läks natuke liiga pilvedesse. Kanae lugu oli natukene parem, kuid ka seal läks asi liiga käest ära. Pole lihtne õiget "segu" leida, väga kerge on natuke liiale minna või vastupidi natuke leegelt võtta, ja siin on minu maitsele selgelt natuke liiale mindud.
Hindeks panen 3/5. Hea film, millel on liiga palju nõrke kohti et paremat hinnet panna. Ootasin rohkemat.
Saturday, April 5, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)