Veelkord "Ad Lib Night"

Sai see film ka üle vaadatud. Ning jälle aeg kostitada paari screencapiga, mis algses arvustuses jälle puudu jäi (algses arvustuses kasutatud pilt pole minu tehtud, ning ma kahtlen kas just täpselt seda pilti filmis esineb).

Filmi arvustus on siin. Kõik sai seal ära öeldud. Kuid mainin veel üle, et tegemist on aeglase filmiga. Ja nagu pildid kindlasti kinnitavad, kogu visuaalne pool on väga ilus. Hyo-ju Han peaosas on suurepärane. Viimane stseen aitab kinnitada, et tegu on nõrgemapoolset 5/5 väärt filmiga. Praegusel hetkel kindlalt minu top3 olev film, kuigi esikahele jääb natuke alla.

Peategelaseks on kurvasilmne tüdruk

ja veel üks screen temast

Perekondlik koosolek Korea moodi

Surev vanamees

Veelkord "Kûchû teien"

Täna sai film uuesti üle pika aja üle vaadatud. Kes mäletab (või viitsib üle vaadata) kirjutasin filmist siin samal päeval kui blogi avasin. Mul on tavaks iga DVD puhul ka paari screencapiga kostitada, kuid selle filmi puhul selleni ei jõudnud. Nüüd parandan vea.

Esialgne arvustus on siin. Tagantjärele mõeldes on see minu üks parimaid arvustusi, üritan alati oma filmielamust võimalikult selgelt edasi anda ning siin on see väga hästi õnnestunud. Tegu ühe minu lemmikfilmiga ja väärt 5/5 hinnet mida ma filmile andsin.

Peretütar Mana

Perenaine Eriko ja tema ema Sacchin

Kaks filmi parimat stseeni - "tore perekondlik õhtusöök" ja...

... "mis on kotis?" :)

Joze to tora to sakana tachi (2003)

Joze to tora to sakana tachi (Josee, the Tiger and the Fish)
(r: Isshin Inudou)

Film räägib loo ühest poisist (Tsuneo) ja ühest tüdrukust (Josee) ning nendevahelisest suhtest. Tsuneo on tavaline poiss, saab elus hakkama, töö on olemas, tüdrukuid on jalaga segada - kõik oleks nagu kõige paremas korras, paistab ise ka õnnelik olevat. Josee on üksildane tüdruk, kelle jalad ei kanna ning tema ainuke võimalus majast välja saada on lasta end vanaemal lapsekärus linnapeal sõidutada. Oma päevi saadab Josee mööda raamatuid lugedes, mida vanaema talle prügimäelt toob. Ükspäev Tseneo ja Josee teed ristuvad.

Tegu romantilise draamaga, kus tooniks natuke tõsisem realism. Stsenaarium ei lähe kõige kergema vastupanu teed. Film on täis palju toredaid stseene.

Kiidetakse filmi soundtracki, kuid mulle see mingit erilist muljet ei jätnud. Samas tehnilise poole pealt midagi ette heita pole. Näitlejad said oma osadega hakkama, jällegi polnud midagi erilist, kuid midagi hullu ka mitte.

Arvan, et film vajaks teistkordset vaatamist, et kõikidest tahkudest aru saada. Kandikul ei tooda midagi ette, paljusid asju peab ise tõlgendama (ning paljude asjade tõlgendus ongi jäetud vaatajale).

Mind üllatas filmi juures see, kui "täiskasvanulik" (praegu ei tule paremat mõistet pähe) see oli. Nii kaugele ma ei lähe, et hakkaks väitma et tegu pole perefilmiga, kuid filmi käsitlus ja palja pinna näitamine (mida pole üldse vähe) tabas mind päris ootamatult. Ei oodanud seda üldse. Ma olen isegi kahevahel, kas nende sissetoomine oli vajalik või mitte - üheltpoolt tundusid need küllaltki sunnitud käiguna, kuid teisalt tõid nad kindlasti sügavust (kui palju sügavust, see las olla igaühe enda otsustada). Praegu on igatahes see rohkem "miinus" kui "pluss".

Hinnet on raske panna. Tegu hea filmiga, kuid nii mõnigi detail kisub hinde alla. Panen tugeva 3/5. Samas teistkordse vaatamisega võib see vabalt pügala võrra kerkida.

Tsuneo ja Josee