Tokyo.Sora (2002)

Tokyo.Sora
(r: Hiroshi Ishikawa)

Tegu "Su-ki-da" lavastaja Hiroshi Ishikawa debüüdiga suurel ekraanil. Ja koos sellega on need 2 ka tema ainukesed põiklused filmimaailma (olen kuskilt lugenud, ärge mind tsiteeriga siin, et mehe põhitöö on reklaamklipid).

Film räägib kuue noore naise elust tänapäeva Tokyos (kuigi tegelased vähesel määral põimuvad on neist igaühel oma "lugu"). Sõna "räägib" pole siin võibolla kõige parem, arvatavasti tegu ühe kõige dialoogivaeseme filmiga mida ma näinud olen. Eriti veel esimene pool. Näidatakse naiste igapäevatoimetusi, kuidas nad telekat vaatavad, töötavad, raamatut loevad. Igaühel neist on omad hirmud, omad unistused, omad reaalsused - nagu meil kõigil.

Tüüpiline kaader filmist - tüdruk igapäevatoimetusi tegemas

Lavastaja stiili tunneb kohe ära, pole kuskilt mujalt midagi sellist näinud. Väga kahju, et "Su-ki-da" ja "Tokyo.Sora" on jäänud Ishikawa ainukesteks filmideks. Mulle väga meeldib tema lähenemine, väga personaalne, see kuidas ta keskendub inimesele ja tema miimikale. Ta ei kiirusta lõikega, näitab inimest nagu ta on. Kui ma juba "Su-ki-da" juures hoiatasin, et tegu väga aeglase filmiga siis "Tokyo.Sora" on sellest üks aste veel aeglasem, ja kõik see sobib minule suurepäraselt.

Natuke ka tegelastest lähemalt. Enamus nad jäävad nimetuks, ning see ei olegi tähtis. Kuuest tüdrukust tundus kahe lood natuke igavamad kui nelja ülejäänu omad - ettekandja tüdruk ja kirjanikust tüdruk. Neist esimest ei näidatud piisavalt ning teise lugu lihtsalt ei paelunud mind. Just kirjanikust tüdruku sekeldused kirjutamisega, mulle see tegevustik väga ei istunud. Kuid palju head oli sealgi, kasvõi peo osa. Ja lõpust ma aru ei saanud - mis oli selle mõte? Või oligi mõte et mõtet pole? Liiga vägisi tegemiseks läks, kindlasti üks osa filmist mis mulle kõige vähem meeldis.

Film on ilus vaadata ja hea kuulata. Tehniliselt ei saa nuriseda millegi üle, kõik on suurepärane.

Kui võrrelda lavastaja kahte filmi, siis "Su-ki-da" jääb minu silmis kindlasti paremaks filmiks. Seda igas elemendis. Kuid tegu on filmiga, millele allajäämine pole häbenemist väärt. Väga kahju, et neile jätku pole oodata, olen kindel et ma pole ainuke Ishikawa fänn maailmas. Kuid tänan teda nende kahe filmi eest. Hindeks panen 4/5, vähemat pole film väärt (minusilmis) ning rohkemat panna takistavad mõned väikesed miinused mida ma siin arvustuses ka rohkemal või vähemalt määrab puudutasin.

Juuksuritüdruk