Nähtud sai 22 jaapani ja 1 korea film (osa filmidest ennem kui otsustasin blogi alustada, jätan ameerika toodangu siit välja).
Parim arvustus
Öeldakse, et pole halbu näitlejaid vaid on ebasobivad rollid - seda mõtet edasi aretades saab öelda et pole halbu filme, vaid ebasobivad filmid. Ehk lihtsalt öeldes film on kunst ja selle ilu on iga vaataja enda silmades/kõrvades. Reeglina kirjutan arvustuse kohe pärast filmivaatamist (on mõningaid erandeid, nii filmist kui muudest oludest tulenevalt), ning arvustuse põhirõhk on sellel mida film mulle emotsionaalselt andis. Nagu ikka, mõnikord õnnestub see paremini ja mõnikord jälle mitte nii hästi. Oma arvustustest tõstaksin esile "Su-ki-da", "Kuchu teien" ja "All About Lily Chou-Chou". Parimaks pean neist viimast.
Parim screencap
Pildid on alati tähtis osa minu blogimises olnud, kuivale tekstile lisaks püüan valida selliseid pilte filmist mis annavad mulle selle filmi tähenduse üle. Mis oleks rohkem kui lihtsalt pilt filmist, vaid oleks ka illustreeriv näide sellest mida arvustusse kirja panin. Sageli pole see kõige kergem ülesanne. Aga minumeelest hästi õnnestus see "Kuchu teien" puhul.
Visuaalselt ilusaim film
Filmide visusaalne pool on minu jaoks väga tähtis. Ja kuigi Jaapani kino on sellel alal meister, siis valisin ma parimaks Korea filmi - "Ad Lib Night". Minimalistlik, ilusad värvid, lausa lust vaadata.
Tehniliselt parim
Natuke seostub eelneva kategooriaga, kuid isegi visuaalse külje pealt on vaatenurgad natuke teised. Ma hindan filmide tehnilist poolt väga, mulle ei meeldi põlveotsas tehtud filmid mis on kuidagimoodi pildikasti saadud. Ja minu hinnangul pole Jaapani kinol selles suhtes häbeneda kellegi ees. Ma oma valikus pean parimaks "Su-ki-da". Imeilus film, neutraalsed toonid, väga personaalsed kaameranurgad ja kõige tipuks suurepärane helipool. "Su-ki-da" varjus on film "Memories of Matsuko".
Suurim pettumus
Ma ei vali filme juhuslikult, kui mõni film satub silmapiirile püüan alati teha uuringu kas film mulle sobib või mitte. Õnneks pole väga suuri altminekuid ette sattunud. Siiski on 3 filmi, mis on teistest natuke nõrgemad, need on "Uchoten hoteru", "Waiting in the Dark" ja "Heavenly Forest". Neist esimene on komöödia, mis mulle lihtsalt väga hästi peale ei läinud, tegu kohe kindlasti neist kolmest parima filmiga, kuid lihtsalt ootasin rohkemat. Teine on lihtsalt igav ja natuke tobe. Ning kolmas on liiga klišee selle kõige halvemas mõttes (lisaks tüütab Aoi Miyazaki mossitamine ära, esimesed 5min on see armas, ülejäänud aja lihtsalt väga võlts. Lisaks arvan et Aoi pole sobiv seda rolli mängima). "Waiting" ja "Heavenly" puhul langetaks ma hinnet südamerahuga ühe palli võrra (ma ei hakka enam originaalarvustusi muutma).
Minu soovitus
Siin all mõtlen filmi, mida soovitaks kõige rohkem inimestele kes tunnevad huvi Jaapani kino järgi proovida. Ehk lihtsamalt öeldes film mida arvan, et läheb kõige paremini peale tavalisele filmihuvilisele kes otsib midagi huvitavat vaadata. Ja minu soovitus on "The Taste of Tea" (Cho no aji). Mul kulus 2 vaatamist, et film lõplikult imenduks minusse sisse (sellest tulenevalt ka originaalarvustuse natuke pettunud alatoon), ja asi on seda väärt. Väga tore, väga lõbus ja südamlik pilkeheit ühte võibolla natuke veidrasse Jaapani perekonda. Veidralt omapärane. Tõeline heatujufilm. Soovitan soojalt, isegi kui film ei meeldi usun et te ei kahtse seda kogemust. Loodan et ka teised filmiblogijad leiavad selle filmi ülesse (eriti just Trash :) ).
Parim lavastaja
Lavastaja kohta on öeldud, et ta on nagu orkesterijuht, kelle peamine ülesanne on jälgida et kogu kaadervärk toimuks õlitatult ja et igaühest saaks välja pigistatud see mida tarvis. Minu valikus pole kahtlustki - Hiroshi Ishikawa. Kahjuks on ta ainult 2 filmi teinud, kuid mulle sobib tema stiil suurepäraselt. Väga raske on seletada, püüdsin seda "Tokyo.Sora" arvustuses natuke sügavamalt lapata ja ei hakka seda juttu siin kordama.
Parim näitleja
Konkurents on kõva. Eriti just õrnema soo poolelt. Toon välja 4 säravaimat esitus - Hyo-ju Han ("Ad Lib Night"), Aoi Miyazaki ("Su-ki-da"), Kyoko Koizumi ("Kuchu teien") ja Miki Nakatani ("Memories of Matsuko"). Kuigi kõik olid suurepärased, oleks selline nende paremusjärjestus ka halvimast-paremuse poole liikudes. Suur aplaus neile kõigile. Miki esitus oli lihtsalt fantastline, arvestades milline tema roll oli ja kuidas ta sellega toime tuli.
Parim film
Minu top-3 on juba pikemat aega blogi paremal servas, seega ei tohiks mingi üllatus olla, et parim film minu jaoks on "Su-ki-da". Nii kaamera ees (perfektne näitlejavalik) kui kaamera taga tehakse suurepärast tööd. Hiroshi Ishikawa võttis oma esimese filmi vigadest õppust ning tulemuseks on minu silmis väga eriline teos. Tegu pole filmiga, mida saaksin julgelt soovitada ja öelda, et kindlasti paljudele meeldib - tegu natuke liiga personaalse filmiga selles mõttes. Oma arvustuses panin kirja et tugev 5/5, ja seda see minu jaoks on. Ma pole ainus, film on kiitvaid hinnanguid saanud ka mujalt.
3 comments:
Teste of tea on mul isegi olemas. Vaadanud küll veel pole. : (
Sellepärast tõingi sinu siin välja Trash, et sinu blogi on selline kus Jaapani filme ka kohata võib. :)
Aga väga meeleldi ootaks ka teiste arvamusi. Kasvõi teiste filmide kohta.
Mõtlesin ka teist blogi kajastada, kuid ununes postitamishetkel ära. Panen siia kommentaari.
Ehk parim Jun video.
Kuigi mu kollektsioon suurenes 11 dvd võrra, siis neist "ainult" 4 olid 2007 aasta omad. Erinevalt filmiblogist valin siin nende 4 hulgast, ja parim on tema praegu viimane DVD "Naturally". Lausa hämmastav kuidas ta iga videoga muutub ilusamaks ja küpsemaks. Edu talle järgmiseks aastaks. Tore tõdeda, et väikene "märtsikuuskandaal" vanusega ei kõigutanud tema positsiooni Jaapani gravuremaailma ühe tipuna.
Post a Comment