All About Lily Chou-Chou (2001)

All About Lily Chou-Chou (Riri Shushu no subete)
(r: Shunji Iwai)

Film räägib grupist 14-15 aastastest noortest, kes idoliseerivad lauljat Lily Chou-Chou'd.

Peatähelepanu keskendub Yuichile, tagasihoidlik ja vaikne poiss, kelle elu tema enda sõnade kohaselt muutus peale ühte suvist reisi, kus tema hea sõber Hoshino muutus peale napist uppumisest pääsemist eeskujulikust poisist vägivaldseks julmaks kiusajaks (sealhulgas Yuichit), kes muuhulgas kupeldab omaealisi (14-15!!!) tüdrukuid prostitutsioonile ja vägistab neid. Reaalsuse eest põgenevad noored netti, kus varjunimede all arutavad Lily muusika täiuslikkuse üle.

Karm film. Õnneks pildiliselt pole film nii hull, kuid seda enam on rõhk isiksustel endil. Kindlasti minu lemmikstseen on kus Yuichi ja Tsuda jalutavad koos koju, peale viimase "tööotsa" Hoshino heaks. Tüdruku käitumine toob vägisi meelde stseeni "Grave of Fireflies"-ist (kuidas poiss leinas oma vanemaid, mänguväljakul kiikudes). Filmi kurvim koht minujaoks. Ka teised stseenid nende kahe vahel on väga head, kuigi mind hämmastab kuidas tüdruk selle kõige nii omaks suudab võtta.

Yuichi ja Tsuda

Lugu hüppab ühest ajast teise, sageli märkamatult, kuid mingeid segadusi see ei tekita. Olen lugenud, et paljusid häirivat sagedane must ekraan, kus jookseb Lily fännide netivestlus, kuid minumeelest oli see väga hästi filmi pandud. See ei lõikunud filmi, kõik jooksis ilusti.

Olen negatiivset lugenud ka filmi kestvuse kohta. Ligi 2 ja pool tundi. Kuid see on paras. Ainus asi, mida oleks võinud lühemaks lõigata oli Hoshino reis. Kuidagi venis ja venis. Aga muidu viriseda pole.

Ja lõpp. Kui ma üldse sellest õigesti aru sain. Väga hästi paneb kogu filmi paika viimane vestlus Yuichi ja tema õpetaja vahel, kus õpetaja ei saa aru Yuichi õppeedukuse langusest ning oskab ainult soovitada "proovi rohkem". Käärid on liiga suured, selles filmis ei ela lapsed ja täiskasvanud samal planeedil. Oleks huvitav võrrelda seda filmi Ilmar Raagi "Klassiga".

Peale filmi vaatamist tekkis tahtmine kohe midagi head vaadata et tuju parandada. Ning võibolla see näitab, et film töötas. Hindeks annan nõrga 4/5, ütlen otse välja et pole selliste filmide fänn. Samas vahel võib vaadata ka. Vahel.

Hoshino

Mida uut?

Varsti on uusi arvustusi ka tulekul, näiteks lähiajal (loodan et sellel nädalal) peaks üks draama saabuma. Ning plaanis on midagi veel tellida. Blogi ei kavatse veel välja surra.

Vahepeal olen The Taste of Tea (Cho no aji) uuesti üle vaadanud. Mõistsin paljusid asju nüüd paremini kui esimesel vaatamisel. Need filmi miinused mida arvustusse kirja panin enam nii esile ei tulnud, eriti just kommentaar kestvuse kohta.

Filmi suurimaks plussiks on endiselt lõbusad, enamjaolt veidrad ja sageli imearmsad stseenid. Ja neid on palju. Kui esimese vaatamise järel kirjutasin, et paljud "lood" mind ei köitnud, siis nüüd olen palju leebem. Poisi lugu on ja jääb lemmikuks (sest see lihtsalt on nii superarmas :) ), kuid ka igas teises on palju huvitavat (välja arvatud Ayano ja tema vana armastuse stseenid, need olid ainukesena natuke üleliigsed). Hinne tõuseb julgelt 4/5 peale. Nüüd istus mulle täielikult.

Veelkord "The Girl Who Leapt Through Time"

Veel üks "võlglane". Kõigepealt paar sõna 3 diskisest Korea reliisist. Nagu eeldasin, siis enamus lisakraami on korea keeles, mida ma kahjuks ei valda. Pole hullu. Mainimisväärt on lisadest tükike filmist (4 kaadrit), pildiküllas koreakeelne making-of raamat ja kolmas disk kus esitatakse paralleelselt film storyboardina.

Filmist rääkisin juba siin. Kirjutasin siis, et filmi ulmepool minu jaoks hästi ei töötanud. Nüüd töötas kõik suurepäraselt, võibolla esimesel vaatamisel jäi lihtsalt mõni asi liiga pinnapealseks (ja eks ma üllatusin sellisest ulme sissetoomisest). Seega tõuseb hinne nõrgemapoolseks 5/5. Tegu on tõesti väärt animega.

Kosuke, Makoto ja Chiaki pesapalli mängimas

Ajahüpe. :)

Imeilus...

...anime

Veelkord "Ad Lib Night"

Sai see film ka üle vaadatud. Ning jälle aeg kostitada paari screencapiga, mis algses arvustuses jälle puudu jäi (algses arvustuses kasutatud pilt pole minu tehtud, ning ma kahtlen kas just täpselt seda pilti filmis esineb).

Filmi arvustus on siin. Kõik sai seal ära öeldud. Kuid mainin veel üle, et tegemist on aeglase filmiga. Ja nagu pildid kindlasti kinnitavad, kogu visuaalne pool on väga ilus. Hyo-ju Han peaosas on suurepärane. Viimane stseen aitab kinnitada, et tegu on nõrgemapoolset 5/5 väärt filmiga. Praegusel hetkel kindlalt minu top3 olev film, kuigi esikahele jääb natuke alla.

Peategelaseks on kurvasilmne tüdruk

ja veel üks screen temast

Perekondlik koosolek Korea moodi

Surev vanamees

Veelkord "Kûchû teien"

Täna sai film uuesti üle pika aja üle vaadatud. Kes mäletab (või viitsib üle vaadata) kirjutasin filmist siin samal päeval kui blogi avasin. Mul on tavaks iga DVD puhul ka paari screencapiga kostitada, kuid selle filmi puhul selleni ei jõudnud. Nüüd parandan vea.

Esialgne arvustus on siin. Tagantjärele mõeldes on see minu üks parimaid arvustusi, üritan alati oma filmielamust võimalikult selgelt edasi anda ning siin on see väga hästi õnnestunud. Tegu ühe minu lemmikfilmiga ja väärt 5/5 hinnet mida ma filmile andsin.

Peretütar Mana

Perenaine Eriko ja tema ema Sacchin

Kaks filmi parimat stseeni - "tore perekondlik õhtusöök" ja...

... "mis on kotis?" :)

Joze to tora to sakana tachi (2003)

Joze to tora to sakana tachi (Josee, the Tiger and the Fish)
(r: Isshin Inudou)

Film räägib loo ühest poisist (Tsuneo) ja ühest tüdrukust (Josee) ning nendevahelisest suhtest. Tsuneo on tavaline poiss, saab elus hakkama, töö on olemas, tüdrukuid on jalaga segada - kõik oleks nagu kõige paremas korras, paistab ise ka õnnelik olevat. Josee on üksildane tüdruk, kelle jalad ei kanna ning tema ainuke võimalus majast välja saada on lasta end vanaemal lapsekärus linnapeal sõidutada. Oma päevi saadab Josee mööda raamatuid lugedes, mida vanaema talle prügimäelt toob. Ükspäev Tseneo ja Josee teed ristuvad.

Tegu romantilise draamaga, kus tooniks natuke tõsisem realism. Stsenaarium ei lähe kõige kergema vastupanu teed. Film on täis palju toredaid stseene.

Kiidetakse filmi soundtracki, kuid mulle see mingit erilist muljet ei jätnud. Samas tehnilise poole pealt midagi ette heita pole. Näitlejad said oma osadega hakkama, jällegi polnud midagi erilist, kuid midagi hullu ka mitte.

Arvan, et film vajaks teistkordset vaatamist, et kõikidest tahkudest aru saada. Kandikul ei tooda midagi ette, paljusid asju peab ise tõlgendama (ning paljude asjade tõlgendus ongi jäetud vaatajale).

Mind üllatas filmi juures see, kui "täiskasvanulik" (praegu ei tule paremat mõistet pähe) see oli. Nii kaugele ma ei lähe, et hakkaks väitma et tegu pole perefilmiga, kuid filmi käsitlus ja palja pinna näitamine (mida pole üldse vähe) tabas mind päris ootamatult. Ei oodanud seda üldse. Ma olen isegi kahevahel, kas nende sissetoomine oli vajalik või mitte - üheltpoolt tundusid need küllaltki sunnitud käiguna, kuid teisalt tõid nad kindlasti sügavust (kui palju sügavust, see las olla igaühe enda otsustada). Praegu on igatahes see rohkem "miinus" kui "pluss".

Hinnet on raske panna. Tegu hea filmiga, kuid nii mõnigi detail kisub hinde alla. Panen tugeva 3/5. Samas teistkordse vaatamisega võib see vabalt pügala võrra kerkida.

Tsuneo ja Josee

Daiteiden no yori ni (2005)

Daiteiden no yori ni (Until the Lights Come Back)
(r: Takashi Minamoto)

Tore jõulufilm.

Filmi tegevus kandub 24.detsembri Tokyosse, mis meteoriidi süüläbi langeb täielikku voolukatkestusse. Keskendutakse 12 tegelase tegemistesse - on nii noori kui vanu, nii vanad armastused kui uued, igaühel erinevad lood mis suuremal või vähemal määral üksteisega põimuvad.

Igale tegelasele langeb piisavalt ekraaniaega, ükski tegevusliin ei tundu üleliigne. Alguses paar liini käivitusid natuke liiga krobeliselt, kuid see viga heastati kiiresti.

Pilt on imeilus nagu oodata oligi ning ka heli pool on väga hea, kuigi natuke nagu tundus, et ei kasutatud päris maksimaalselt ära. Samas nii mõnigi meloodia oli lausa suurepärane.

Tempo oli hea, filmi ajal korra vaatasin palju kestnud on - arvasin, et äkki heal juhul on 1h täis, tegelt oli kell nii 1h45min peal. Arvan, et film on hea jõulude ajal seltskonnaga vaadata, või isegi kellegi kallimaga kahekesi, kuid kindlasti sobib ka jõuluõhtul üksi vaadata. Ning ega tänasel sombusel augustiõhtul polnud ka midagi viga.

Hindeks nõrgemapoolne 4/5.

Kihvt küünlatüdruk