9 Souls (2003)

9 Souls
(r: Toshiaki Toyoda)

Kuna "Kûchû teien" mulle nii väga meeldis, olid ootused päris kõrged. Kahjuks ei suutnud film neid täita, see jääb teisele Toyoda teosele selgelt alla.

Film räägib loo 9 vanglapõgenikust, kes otsivad salapärast aardekasti. Need pole mingid pisivargad, enamusel on päris suured patud hingel (olgu need nii põhjendatud kui tahes). Toyoda ei lase vaatajal kaua oodata, juba filmi 9ndal minutil (!) on vangid jooksus ja oma seiklust alustamas. Filmis on suur annus sürri.

Järgneb filmi üks südamlikumaid hetki

Tore oli paari tuttavat nägu tema eelmisest (või õigem oleks öelda - järgmisest) filmist näha, näitlejatele küll midagi ette heita pole. Olen lugenud kriitikat, et kõigile 9'le hingele pole piisavalt ekraaniaega, ning olen sellega ka osaliselt nõus. Samas oleks kõigi nende põhjalik tutvustus filmi liialt laiali paiskanud, võibolla ongi parem kui mõnele suurem saladusekoorem jääb.

Ootasin filmilt palju rohkemat. Algus oli hea - draama ja huumori kooslus töötas väga hästi. Kuid siis vajus kuidagi ära, tempo tõmmati alla ning paljud kohad kohe üldse ei töötanud minu jaoks. Filmi teine pool oli palju parem. Pöördehetkeks oli stripiklubi saladuslik ilmumine, hea sürr moment, millele järgnes filmi ehk kõige südamlikum kohta. Siit oli kõik, vahelduva eduga, ülesmäge.

Kuid mitte niipalju, et lõpptulemus midagi väga erilist oleks. Seltskond oli kirju - mõni neist vääris oma saatust, mõni sai liiga kergelt, mõne jaoks oli aga elu liiga karm ning mõni neist leidis oma õnne . Punkte panen tugeva 3/5, ja seda tänu paarile heale stseenile. Ning need on enamasti stseenid tegelastega, kes mulle sümpatiseerisid kõige rohkem (kelle tegevus mulle kõige rohkem hinge läks). Filmist jäi hea maitse suhu, kuid on ka palju paremaid nähtud.

Film on kohati päris vägivaldne.