Who's Camus Anyway (2005)

Kamyu nante shiranai
(r: Mitsuo Yanagimachi)

Film tudengite filmitegemisest, kogu möll selle ümber. Alustades suheteintriigidega ja lõpetades igapäevaste raskustega, mis filmitegemisel ette tulevad.

Tegelased olid oma veidruses päris huvitavad. Mõned suurema ja mõned väiksema kiiksuga, ja ma ei ütle seda halvustavalt. See tekitas suurema huvi. Minu jaoks olid huvitavamad Matsukawa, Ikeda ja Hisada tegelased. Eriti peab kiitma Ikedat, suurepärane esitus näitlejalt. Hisada oli kõige "normaalsem", sümpaatne tüdruk, kuigi ma terve filmi proovisin nuputada kuskohas ma näitlejat ennem näinud olen (pärast IMDB vaadates tuli välja et pole ühtki tema teist filmi näinud).

Matsukawa ja Hisada

Film on päris sümpaatselt kaasahaarav. Kuigi selline tudengite suheteseep pole minu lemmik, oli kogu kompott salapäraselt huvitav. Oli stseene, mis läksin natuke üle minu pea, kuid üldiselt püsis kõik päris hästi koos.

Eraldi mainiks ära alguse ja lõpu. Algab film ligi 7min pikkuse stseeniga, mille lõpus tudengid vaidlevad kõige pikema alguslõike üle filmeajaloos (Altmani The Player on üks film mida mainitakse). Pead ei anna, kuid see stseen on kõik 1 lõige. Selliseid viiteid filmiajaloole on filmis mitmeid, minule kui filmivõhikule lähevad need enamuses aga üle pea.

Ja lõpp. Tunnistan, et mulle pole see veel täielikult sisse imendunud. Võimas lõpp oli. Mul on oma versioon sellest, kuid pole kindel kas see ka õige on (kui üldse saab selle juures sellist asja nagu "õige" olla). Mina tõlgendan seda kui pilke Ikeda tegelase sisse, vastandina pildid võttegrupi reaalsest maailmast. Ikeda elab oma tegelasse liiga sisse ja näeb filmi nagu see oleks päris. See on minu tõlgendus lõpust.

Hindeks läheb 3/5. Film on "päris" hea, seega ka selline "päris" hea hinne. Tänu lõpule võiks isegi 4 anda, kuid ei tasu liiga helde ka olla.

Veider tüdruk